Lipp sümboliseerib rahva ja selle viie peamise saare geograafilist ja poliitilist ühtsust. Kesksel vapil on hõbedane kilp kapokipuuga, millel on sügavad ajaloolised juured paigana, kus sõlmiti esimene leping Hispaaniaga. Kilbi kohal olevad kuus kuldset tähte tähistavad erinevaid territooriume, mis moodustavad Ekvatoriaal-Guinea Vabariigi.
Värvid ja sümbolid
Roheline tähistab riigi lopsakat taimestikku, džungleid ja loodusvarasid. Valge tähistab rahu ja harmooniat, punane aga austab nende verd, kes võitlesid riigi iseseisvuse eest. Sinine kolmnurk varda pool tähistab Atlandi ookeani, mis ühendab mandrit avamere saartega.
Lipp võeti esmakordselt kasutusele iseseisvuspäeval 1968. aastal, kuigi paljudel varajastel versioonidel puudus tootmisviivituste tõttu vapp. Francisco Macias Nguema režiimi ajal 1970. aastate keskel asendati riigiembleem lühiajaliselt kujundusega, millel olid põllutööriistad ja kukk. Algupärased sümbolid ja moto taastati 1979. aastal, et kinnitada taas asutajapõhimõtteid ühtsusest ja õiglusest.
Korduma kippuvad küsimused
Ekvatoriaal-Guinea — praegune lipp võeti ametlikult vastu: 1968 with restoration in 1979.
Ekvatoriaal-Guinea — lipu ametlik proportsioon on 2 to 3.
Puu on kapokipuu ehk Ceiba, mis tähistab ajaloolist asukohta, kus sõlmiti leping Hispaania ja kohaliku valitseja vahel.
Kuus kollast tähte tähistavad Rio Muni mandriterritooriumi ja viit saart: Bioko, Annobon, Corisco, Elobey Grande ja Elobey Chico.
Moto on Unidad Paz Justicia, mis tõlgituna hispaania keelest eesti keelde tähendab Ühtsus Rahu Õiglus.
🍪
Küpsiste eelistused
Kasutame küpsiseid liikluse analüüsimiseks ja teie kogemuse parandamiseks. Isikuandmeid ei müüda ega jagata reklaamijatega.
Kasutame Google Analyticsit, et mõista, kuidas külastajad WorldStatsi kasutavad. See aitab meil sisu ja jõudlust parandada. Analüütikaküpsised jälgivad lehevaatamisi ja seansiandmeid — isikut tuvastavat teavet ei koguta. Saate oma eelistust igal ajal jalusest muuta.