Eesti lipp on rahva looduskeskkonna ja selle inimeste vastupidava vaimu sümbol. See peegeldab harmooniat füüsilise maastiku ning ajaloolise tee vahel suveräänsuse ja rahvusliku identiteedi suunas.
Värvid ja sümbolid
Sinine esindab taevast, merd ja arvukaid järvi, sümboliseerides truudust ja usku. Must tähistab viljakat mulda, talurahva traditsioonilisi kuubi ja ajaloolisi katsumusi, millest rahvas on üle saanud. Valge tähistab maad katvat lund, hinge puhtust ning püüdlust valgustatuse ja heleda tuleviku poole.
Kujundus sai alguse 1881. aastal üliõpilasseltsi lipuna ja pühitseti esmakordselt 1884. aastal Otepääl. See tunnustati ametlikult riigilipuna iseseisvuse väljakuulutamisel, kuigi see oli aastakümneid kestnud võõrokupatsiooni ajal rangelt keelatud. Algne 19. sajandist pärit siidlipp peideti kuulsusrikkalt hävitamise eest ja seda säilitatakse nüüd rahvusliku aardena.
Korduma kippuvad küsimused
Eesti — praegune lipp võeti ametlikult vastu: 1918 ja taasasutatud 1990.
Eesti — lipu ametlik proportsioon on 7:11.
Seda kutsutakse sageli nimega sinimustvalge.
Jah, 1884. aastal valmistatud originaallipp elas üle nõukogude aja, olles peidetud korstnasse ja põrandalaudade alla, ning on nüüd väljas Eesti Rahva Muuseumis.
Lipupäeva tähistatakse igal aastal 4. juunil, et märkida esimese lipu õnnistamise tseremoonia aastapäeva.
Riigilipp järgib kindlat laiuse ja pikkuse suhet 7:11.
🍪
Küpsiste eelistused
Kasutame küpsiseid liikluse analüüsimiseks ja teie kogemuse parandamiseks. Isikuandmeid ei müüda ega jagata reklaamijatega.
Kasutame Google Analyticsit, et mõista, kuidas külastajad WorldStatsi kasutavad. See aitab meil sisu ja jõudlust parandada. Analüütikaküpsised jälgivad lehevaatamisi ja seansiandmeid — isikut tuvastavat teavet ei koguta. Saate oma eelistust igal ajal jalusest muuta.